• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • 23.02.16, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinn tuleb ruttu valmis ehitada

Iga suurfirma juht tahab oma piirkondliku kontori rajada kohta, mis asub mere ääres, metsa sees, kesklinnas. Tallinnal on kõik eeldused olla just selline linn, kirjutab Tecnopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov.
Gert Jostov
  • Gert Jostov Foto: Eiko Kink
Väike riik vaevleb alatasa identiteedikriisis. Milleks meid üldse vaja on, ja kellele? Me tahaks olla sama mõjukas kui USA, sama väärikas kui London. Aga ei ole. No ei ole.
Kuid sellest ei maksa heituda. Meil tuleb üles otsida oma tugevad kohad ehk konkurentsieelised ning need ära kasutada. Ilma pikemalt juurdlemata: Eestil on ainult üks mõjukas eelis – asukoht. Miks me ei taha olla Põhjamaade Luksemburg – linn, mis asub justkui in the middle of nowhere, kuid on ometi Euroopa süda? Tahame.
Riia, sinu aeg Baltimaade pealinnana on läbi! Helsingi, juba enne tunnelit on sinu pilk pööratud Tallinna! Peterburi – mis võiks olla turvalisem seif sinu kapitalile, mille asukoht ei asu jalutuskäigust kaugemal? Stockholm, sinu paremaid ärisid tuleb juhtida sealt, kuhu kõik teed kokku jooksevad!
Kui endal pea ei jaga, võib kiigata piiri taha. Edu on saavutanud kohad, kus kultuurid kohtuvad, on teatavad kunstlikud piirangud, mida on vaja ületada, ning kellelgi on seda võimalust pakkuda. Näiteks Hongkongil ja Singapuril. Tallinn saab välja käia midagi sarnast.
Kui luua keskkond, kolib sisu ise sisse
Baltimaades tahavad äriga tegeleda paljud rahvusvahelised ettevõtted. Eriti kapitalimahukates valdkondades, kus Eesti ettevõtjad piisavalt konkureerida ei suuda, sünnivad otsused mujal – Eesti ärikeskkonda kujundatakse Stockholmist ja Helsingist – miks me seda ise teha ei taha?
Me kurdame, et üle 600 töökoha Keilas kaob. Kuid mida me oleme teinud selleks, et Eestisse tuleks selle asemele 6000 uut töökohta juurde?
Kipume ennast piirama mõttega, et kui jäljendame kedagi, siis läheb meil sama hästi kui neil, keda me jäljendasime. Kuid enamasti ei lähe. Originaalsus ei tähenda alati midagi uskumatult erilist, vaid tavaliste asjade erilist kokkupanekut. Mida keegi teine veel teinud ei ole.
Kui tuua paralleel virtuaalmaailmast, siis – Facebook avastas, et endal polegi vaja sisu luua, piisab, kui luua selleks keskkond ning kasutajad loovad seda ise. Smart. Tallinn võiks teha sama: ehitada sotsiaalmajade kõrval keskkonda firmadele, kes tulevad Eestisse piiri tagant.
Me oleme häbenenud rääkida, et tegelikult ongi õige, et Eesti elu koondub Tallinna ning kes suudab siinses konkurentsis läbi lüüa, saavutavad tõelise edu. London seda ei häbene. Vastupidi – ta reklaamib end multikultuurse linnriigina, mis on Euroopa vaieldamatu finantspealinn nr 1. Kuid sellest, et London seda on, võidab kogu Suurbritannia. Mida paremini läheb Tallinnal, seda paremini läheb kogu Eestil.
Raha liigub sinna, kus on õnnelikud talendid
Me oleme kartnud ka seda, et Tallinn saab äkki valmis ning Ülemiste vanake uputab linna. Ärgem kartkem. Kinnisvarausku eestlased saavad aru – mida uuem ja atraktiivsem keskkond on, seda rohkem inimesed sinna ihaldavad, seda kiiremini äri käima läheb. Kus äri on, sinna tuleb seda ainult juurde. Katkematu voona.
Tallinn on just selline linn, kuhu iga ettevõte tahab luua oma piirkondlikku peakontorit. Kui me kodu valime, peab see olema mere ääres, metsa sees, kesklinnas. Kui kontorit valime, peab ta olema seal, kus on kõik teised kõige ägedamad firmad. Tallinn suudab vastata mõlemale kriteeriumile.
Konkreetselt suudab Tallinn kogu Eesti majanduse käima tõmmata juhul, kui me ehitamegi Tallinnast euroopaliku Luksemburgi- ning aasialiku Singapuri- või Hongkongi-laadse keskuse, mis on piirkonna ärisüda, tõeline suurlinn, isegi kui ta füüsiliselt eriti suur ei ole – piltlikult öeldes ärimaalilma põhjanaba!
Kuid ma ei räägi üksnes hoonetest. Kapital ja investeeringud liiguvad sinna, kus on talendikad ja õnnelikud inimesed. Olen rääkinud paljude IT-ettevõtjatega, kes ütlevad, nad on valmis kohe oma äri kolima sinna, kus on inspireeriv keskkond ja rohkem õnnelikke inimesi. Tallinn ei vaja üksnes moodsaid hooneid ja paremat taristut, kuigi ka see on oluline. Tallinn tuleb valmis ehitada nii, et siin oleks keskkond, mis teeb inimesed õnnelikuks, kus saab koondada ja vahetada parimaid ideid, mis soosib ettevõtlikku mõttelaadi. Lasteaiad, koolid ja ülikoolid, jalgrattateed ja restoranid, kohvikud ja kauplused, spordisaalid, pargid ja tiigid. Tallinn tuleb valmis ehitada esmalt inimestele, alles siis äridele.
Kestliku kahanemise asemel, mis on väga vilets äristrateegia, peaksime püüdma kestlikult kasvada. Ehitame selle Tallinna ükskord valmis! Näitame tagatulesid Riiale! Palju saab ära teha koos Soomega – tunnel Helsingisse võimaldaks lisaks kaupadele transportida ka häid ideid, inimesi (loe: töökohti) ja ärikultuuri. Frankfurdil on küll palju “südamlikum” asukoht kui Londonil – aga näe – tal ei ole piisavalt njuhhi, et seda kohta endale võtta. Frankfurt on Londoniga võrreldes igav, sest temas ei ole meelitust, mida London pakub. Meis on. Eestil. Tallinnal. Kellud kätte ja tööle!
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele